„Vara üles, hilja voodi, nõnda rikkus majja toodi“ on vanarahva õpetus, mida eestlased on läbi aja ikka au sees hoidnud. Sellest ütlusest inspireerituna on muuhulgas tegutsetud ka põllumajanduses, kuid näiteks viljakuivatuse puhul ei ole täna tegu enam kõige tõesema tarkusega. Nimelt võimaldavad kaasaegsed viljakuivatid teha vaid mõne tunniga ära ööpäeva jagu mitme mehe tööd ning pakuvad seejuures mitmekordset rahalist kokkuhoidu, tutvustab ettevõte Agroekspert.
Vilja kasvatamise ja kuivatamisega tegelevaid ettevõtteid on Eestis võrdlemisi palju ning Agroeksperdi juht Ivo Sinivee leiab, et suurel osal neist oleks uue viljakuivati tehnoloogia kasutuselevõtmisega võimalik kulusid olulisel määral kokku hoida. „Ma arvan, et täna on Eestis väga palju selliseid põllumajandusettevõtteid, kellel oleks finantsiliselt mõistlik uude tehnoloogiasse investeerida, sest nad säästaksid selliselt tootmiskuludelt mitmekordselt,“ ütleb Sinivee.
Kui palju on võimalik uue viljakuivatiga kokku hoida?
Kokkuhoid viljatootmiskuludelt ei ole lihtsalt mõni õhku visatud müügiloosung, vaid sisaldab endas Agroeksperdi poolt tehtud põhjalikke arvutusi. Ettevõte on võrrelnud viljakuivatamise kulusid kümme ja rohkem aastat tagasi paigaldatud kuivatitega ning viljakuivatamise kulusid nüüd hiljuti paigaldatud, oma uute ja kaasaegsete süsteemidega kuivatitega. Hinnavahe nende kahe omavahelises võrdluses tuleb mäekõrgune.
„Konkreetselt numbritest eelmise hooaja näitel, kus keskmine vilja niiskus oli 21% – kui kasutada vana tehnoloogiaga viljakuivatuskompleksi ning kuivatada 3000 tonni vilja, küündivad kuivatamiskulud hooaja jooksul keskelt läbi umbes 69 000 euroni. Kui võtta kasutusele aga uus ja ökonoomsem versioon, saab sama mahu pealt kuivatamisel kokku hoida umbes 50 000 eurot,“ selgitab Agroeksperdis müügi ja kliendihaldusega tegelev Tanel Raigla.
Kui võtta kasutusele uus ja ökonoomsem viljakuivati, on võimalik juba 3000 tonni vilja pealt kokku hoida 50 000 eurot.
Paljudel põllumajandusettevõtetel Eestis on aga rohkemgi kui 3000 tonni vilja jagu põllumaad. Seetõttu on paslik silme ette tuua näide ka suuremate arvudega. „Kui põllumehel on võimekus koristada hooaja jooksul ära näiteks 6000 tonni vilja, saab ta ühe aastaga kokku hoida juba umbes 100 000 eurot,“ ilmestab Raigla.
Näitena toob ta välja, et kui vana süsteemiga kuivatades kujuneb vilja kuivatamise omahinnaks 23 eurot tonni kohta, siis Agroeksperdi poolt pakutava tehnoloogia abil kordades vähem. „Selle valguses tasub uus ja ökonoomsem kuivati end igati ära ka näiteks 400 hektari suuruse põllumaaga tootjal, kes koristab põldudelt ära umbes 2500 tonni vilja hooajas,“ ütleb Raigla.
Viljakuivatuse omahind – millest see koosneb?
Ettevõtte juhi Ivo Sinivee sõnul peaks viljakuivatamise omahinna arvutamine olema esimene samm tõhusama tootmisprotsessi poole liikumisel. Kahjuks ei vaevu täna enamik põllumehi seda tegema. „Aasta lõpus vaadatakse lihtsalt Excelit ja kui seal on plussmärgiga arv, kantakse see kasumina sisse, kui miinusmärgiga arv, tuleb ehk riigipoolne toetus abiks ja likvideerib suurema kahjumi. Kui aga detailsemalt süveneda kuivatamise omahinna kujunemisse, siis selgub, et targalt investeerides on võimalik omahinda mitmekordselt langetada ja selle arvelt kasumit märkimisväärselt suurendada,“ selgitab Sinivee.
Viljakuivatamise omahinna moodustavad peamiselt kolm komponenti: tööjõu-, elektri- ja kütusekulu. Üsna suure osakaaluga on just tööjõukulu. „Meil on Eestis piisavalt põllumehi, kes opereervad veel vana kuivatiga ning vajavad seetõttu kuivatisse hooaja peale kuni viite meest. Uue kuivatiga saaks sarnase koguse kuivatamisega vabalt hakkama ka üks mees,“ räägib Raigla.
See näide ilmestab hästi – kui varasema viie inimese asemel vajab uus ökonoomne kuivatikompleks töötamiseks vaid ühte operaatorit, on kulu inimressursile kohe viis korda väiksem. Kusjuures tänapäevase tehnoloogiaga kuivatites, mida Agroekspert müüb ja paigaldab, saab Raigla sõnul üks operaator hõlpsalt hakkama ka 6000 tonni vilja kuivatamisega.
Lisaks tekib uue kuivatiga oluline edasiminek tootluses. „Rahaline kokkuhoid on üks pool, aga nagu hiljuti üks klient tõdes, siis ka jõudluse vahe on nagu öö ja päev. Kui varasemalt pani ta ühe kuivatitäie hernest kuivatisse ja see tiirles seal 24 tundi enne kui kuivaks sai, siis nüüd on see kogus 5 tunniga kuiv ja vaja uus hernes sisse panna,“ kirjeldab Raigla.
Elektri- ja kütusekulu, viimane eriti oluline
Teiseks arvestatavaks kuluartikliks vilja kuivatamisel on elekter. Kuigi elektrikulu moodustab kogu viljakuivatamise rahalisest kulust väiksema osa kui tööjõu- ja kütusekulu, ei saa siiski sedagi kuluallikat tähelepanuta jätta.
Seetõttu pakub Agroekspert kaasaegseid Superior-kuivateid, mis tarbivad kohati ligi poole vähem elektrit kui konkurentide seadmed. Kui täna enimkasutatavad portsjonkuivatid eemaldavad reeglina viljast umbes 1% niiskust tunnis, siis Superior-kuivatid suudavad eemaldada 5% niiskust tunnis. Kulu elektrienergiale väheneb uute kuivatitega nii kiirema kuivatusaja kui ka ökonoomsema tehnoloogia mõjul.
Kolmandaks ja rahalise poole pealt kõige suuremaks kuluosaks viljakuivatuse omahinna kujunemisel on kasutatav kütus. „Kui vana kuivatiga kulub ühe tonni vilja kuivatamiseks umbes 15 liitrit diislit või samas koguses muud vedelkütust, siis uue Superior kuivatiga saab ühe tonni vilja ära kuivatada 4,5 kg gaasi abil,“ ütleb Sinivee. Seega töötavad Superior kuivatid oluliselt ökonoomsemalt ning võimaldavad säästa märkimisväärse osa kuivatamiskuludelt.
Lisaks rahalisele kokkuhoiule on vedelgaasi kasutamise näol tegu keskkonnasäästlikuma variandiga võrreldes põlevikiviõliga. „Vedelgaasi üleüldine osakaal viljakuivatites kütusena kasutamisel on viimase kümne aasta jooksul teinud märgatava tõusu ning põlevkiviõli osakaal vastupidi languse. See on ka loogiline, sest vedelgaasi näol on tegu ökonoomsema ja puhtama põlemisprotsessiga kütusega,“ selgitab Sinivee.
Abistatakse väljaõppega
Kaasaegsetel viljakuivatitel on mitmeid kasulikke funktsioone võrreldes vanemate seadmetega, näiteks automaatne niiskusmõõtja ning distantsilt jälgitavus ja juhitavus nutiseadme abil. Uue tehnoloogiaga kohanemine võib Agroeksperdi kogemuse põhjal võtta alguses natuke aega, kuid klientidele pakutakse väljaõppe osas igakülgset abi. „Me oleme kliendi juures alguses kasvõi nädal aega, et ta saaks uue süsteemiga sina-sõbraks. Peale seda oleme abiks telefoni teel ja tehnilise toe kaudu ning vastame igale küsimusele,“ ütleb Raigla.
Samuti pakutakse klientidele abi seadmete regulaarse hooldamisega. „Kui seadmed on kohe hooaja alguses töövalmis ja toimivad, ei lähe hiljem piiratud ja väärtuslikku viljakuivatamise aega raisku. Samuti saame ka enda töövoogu selliselt tipphooajal optimeerida,“ sõnab Raigla.
Rahalist lisakohustust juurde ei teki
Kõik eelnev kõneleb sellest, et põllumajandusettevõtetel on täna igati kasulik ja tervitatav minna laiaulatuslikult üle kaasaegsetele gaasipõhistele viljakuivatisüsteemidele. Kui varasemalt edendas seda üleminekut omaltpoolt ka riik PRIA toetuse kaudu, siis sel aastal on uue teraviljakuivati soetamiseks toetuse saamine huvitaval kombel välistatud.
Sellegipoolest saab uue kuivatisüsteemi hõlpsalt kasutusele võtta, sest selle soetamine ei kujuta endas rahalist lisakohustust, vaid lihtsalt ühe olemasoleva kuluallika asendamist. „Ütleme, et ettevõttel läheb hooajal vilja kuivatamise kuludeks kokku 100 000 eurot, millest pool läheb omavahenditest kuivatamise peale ja teise 50 000 euro jagu kuivatab ära naabrimees või mõni teine teenusepakkuja. Kui me vahetame kuivati välja, siis kulub raha küll uue seadme soetamiseks, kuid ettevõtja ei pea enam teenust kelleltki sisse ostma, samuti vähenevad kulud iseseisvalt vilja kuivatamisel. Kogu kulusumma jääb sarnasesse suurusjärku,“ selgitab Sinivee.
Ta lisab, et kuivati ostmiseks saab võtta ka pangast laenu. „Kui pangale selgelt näidata, et uue kuivati soetamisega tekib näiteks 100 000 eurone kokkuhoid aastas, siis selliselt oleme nii mõnelegi kliendile pangast saanud positiivse laenuotsuse. Pank mõistab, et raha laenumakseteks on olemas, praegu aga lihtsalt põletavad põllumehed selle raha diisliga ära,“ lisab Sinivee.
Artikkel: Maaleht 20.02.2025
